Diagnoosi kinnitavad lülisamba röntgeniülesvõtted, kus on näha sakroiliit nimme-ristluuliigeste põletik ja põletiku tõttu tekkinud luusillad lülide vahel. Põletikuliste liigeshaiguste ravi on erinev artroosi omast. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Podagra Iseloomustus Podagra tekib, kui raskesti lahustuvat kusihapet koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna.

Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel: kõrgvererõhutõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoimena, ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle, joomisest, samuti üldise ainevahetushäire, suhkurtõve, vererasvade suure sisalduse ja kõrgvererõhutõve tõttu.

Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid

Teisene ehk sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Tundemärgid Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.

Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti. Ravita võib Jagatud haigete liigesed levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Ravi Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.

Kõige tõhusamalt ravib podagrahoogu liigesesse süstitud seroidhormoon. Haigestunul on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Reumatoidartriit Iseloomustus Reumatoidartriit on krooniline liigesepõletik. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad aastased naised ja kõige harvemini noored mehed. Täiskasvanud reumatoidartriidihaigeid on Eestis umbes Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Toesehaigusi nimetatakse ka reumaatilisteks haigusteks.

Halb liigesehaigus

Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid. Tegelikult aga ei ole sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõnad tähistavad lihtsalt toesevalu — valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle toesehaiguse, mille selgitab välja arst. Kui põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini.

Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Vajadust mööda tehakse lõikusi. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks JIA. Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Noorteartriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski.

Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik.

Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed.

Tapne rippuva haigus

Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena.

Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda.

Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib Jagatud haigete liigesed paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud.

Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve. Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki. Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu.

Uhine kutuse chondroitiin glukoosamiini ulevaated

Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis.

Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.

Esmane artrohi liigesed

Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga.

Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.

Kui olaliigese poletik

Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes.

Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat. Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad.

Reumatoidartriit

Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu.

Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu.

Valu liigesed murgistuses

Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni.

Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu. Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes.

Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust.

Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Kuna artriidi kulg on erinev artroosist ning see liigeseid ja luid lammutav põletikuline protsess on Jagatud haigete liigesed kuluga, siis diagnoosi hilinemisel ja õige ravita tekivad kätes jalgades püsivad deformatsioonid, mis ei lase enam endiselt tööd teha ja võib invaliidistumist põhjustada.

Põletikuliste liigeshaiguste ravi on erinev artroosi omast. Kui artroosi raviks jääb peaasjalikult valu ravi, taastusravi, spetsiaalsed harjutused ja füüsiliselt aktiivne eluviis, siis põletikuliste liigeshaiguste raviks kasutatakse erinevaid nn haigust modifitseerivaid ravimeid. Põletikuliste liigeshaigustega inimesed vajavad samuti taastusravi. Nende haiguste puhul läheb vaja erinevaid spetsialiste nagu füsioterapeut, tegevusterapeut, võimalusel sageli ka psühholoog.

Kuna põletikuline haigus kestab terve elu ning annab vahel ägenemisi, siis nende järel ja pärast operatsioone võivad inimesed vajada isegi taastusravi haiglas. Põletikulise liigeshaigusega inimesed tunnevad tihti liigeseid nii valusana, et haiguse alguses tundub neile võimlemine võimatu ja pigem hoiavad end tagasi. Või kui jalad on nagu puupakud all, nii et käid kõverdatud põlvedega ettevaatlikult.

Nende haigustega tasuks harjutusi siis, kui päeva peale enesetunne juba paremaks läheb, kasutada nö «päeva parimat hetke»,» õpetab Sooba. Ägenemiste ajal soovitatakse ikkagi kohe alustada harjutustega, et haiged liigesed «kinni» ei jääks. Põletiku vaibudes aga suurendatakse ettevaatlikult koormust ja harjutuste mahtu,» seletab Sooba.

Artroosi korral Jagatud haigete liigesed tihti kiiremini minna tugevamate harjutuste peale. Ka artroosiga tuleks harjutusi õppida taastusravis spetsialistide juhendamisel.