Maailmas erinevates piirkondades esineb Parkinsoni tõbe juhtu elaniku kohta. Lubi doktoritöö kaitsmisel jõuti arusaamale, et tervishoiusüsteem peab kohanema vananeva rahvastikuga ja arvestama selle eripära. Tema andis haigusele esmakirjeldaja järgi ka selle praeguse nime. Konkreetsete ravimite valik sõltub nii haigest kui ka haiguse vormist ja väljendatusest. Üsna paljud patsiendid kogevad seda, et ei oma näolihaste üle enam niivõrd kontrolli ning neil oleks justkui ees jäik, emotsioonitu mask. Ravimitest tingitud parkinsonism võib tekkida näiteks neuroleptikumide kasutamisel skisofreenia korral, Cinnarizini või Reserpiini kasutamisel.

Parkinsoni tõve puhul võivad muutuda tavalised tegevused, nagu näiteks riietumine ja söömine, tunduvalt raskemaks.

Parkinsoni valu

FOTO: Pixabay. Eestis on see haigus umbes inimesel. Liis Kadastik-Eerme kirjeldas värskes doktoritöös Parkinsoni tõve levimust ja haigestumust Tartumaal.

Parkinsoni valu

Parkinsoni tõbi ei ole iseenesest eluohtlik haigus, aga enamasti muutub see aja jooksul järjest raskemaks. Kirjanduse põhjal on Parkinsoni tõvega patsientidel võrreldes nendega, kel seda haigust pole, ligi 1,5 korda suurem surmarisk, sest haigus võib põhjustada komplikatsioone, nagu lämbumine, kopsupõletik või eluohtlik kukkumine.

  • Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
  • Samas on haiguse puhul see oht, et sümptomeid on üsna mitmeid ning inimeseti avalduvad need erinevalt.
  • Parkinsoni tõve varased sümptomid, millest on kerge mööda vaadata - Haigused - Tervis

Sümptomite välja­­kuju­ne­mine võib võtta aega suisa üle 20 aasta. Mõnel inimesel kujuneb haiguspilt siiski välja ka kiiremini. Seni ei osata prognoosida haiguse individuaalset kulgu, aga õige raviga on enamik inimesi pärast Parkinsoni tõve diagnoosimist veel palju aastaid töövõimelised.

Parkinsoni tõbi avaldub peamiselt selles, et inimese liikumine muutub aeglasemaks ja kohmakamaks, tekivad lihasjäikus, värin ning tasakaalu- ja kõnnakuhäired. Parkinsoni valu selle võivad tekkida mälu- meeleolu- ja unehäired, kõhukinnisus, Kummist valutab polvi, väsimus Parkinsoni valu valu.

Vali piirkond ja riik

Kõige tulemuslikum ravim haiguse leevendamiseks on looduslik aminohape levodopa. Selle kõrvaltoimena võivad aga kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid.

Parkinsoni valu

Esimest korda uuriti Parkinsoni tõve Hupertroofia kollase kimpude ola ravi ravi ja levikut Tartumaal 20 aastat tagasi.

Kadastik-Eerme käsitles oma doktoritöös seda teemat uuesti, et vaadelda, kas ja mis on aastate jooksul haiguse levikus ning soodumuses muutunud. Samuti soovis ta iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ja mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ning neid soodustavaid tegureid.

Parkinsoni valu

Doktoritöö jaoks koguti andmeid aastatest — Lõplik valim koosnes st Parkinsoni tõve diagnoosiga uuritavast neist mehi ja naisi Tööst selgus, et võrreldes Surmatunnistusel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritutest.

Võrreldes samaealise üld­rahvastikuga ei olnud tõvega patsientidel haiguse varases staadiumis märgatavalt erinevat surmariski.

Sagedasemad haigused

Vananev rahvastik Nüüdses uuringus oli aga proportsionaalselt rohkem kaugele­arenenud haigusega patsiente. Siit saab Kadastik-Eerme sõnul järeldada, et haiguse levimuse kasvu võib seostada eelkõige vananeva rahvastikuga, paranenud haigusteadlikkusega ühiskonnas ja tõve põdejate varasemast pikema elueaga.

  • Tüüpilistel juhtudel esineb käte värin rahulolekus, mingi eseme kättevõtmiseks lihastoonus on suurenenud; kõnnak on aeglustunud ja areneda võib festinatsioon - kõnnaku kontrollimatu kiirendamine - inimene alustab kõndihoovõtuga, esialgu tipib väikeste sammudega edasi, siis kiirendab; painutatud kätega ettekallutatud kehahoid.
  • Vitamiin B12 pärsib Parkinsoni tõve Kuidas vitamiin B12 pärsib parkinsoni tõve?
  • Parkinsoni tõbi - am-auto.ee

Haigust kauem põdevate patsientide arv võib Kadastik-Eerme sõnul osutada sellele, et ühiskonnas kasvab vajadus tagada Parkinsoni tõvega patsientidele rehabilitatsiooni­teenuste ja hooldusasutuste kättesaadavus. Uuringust selgus ka, et motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest.

Haigused ja seisundid

Nende edasilükkamiseks võib töö autori sõnul kasu olla sellest, kui ei kiirustata levodopa alustamisega. See kehtib eeskätt just nooremate patsientide kohta. Oluline on autori sõnul siinjuures see, et motoorsete kompli­katsioonide edasilükkamise tõttu ei halveneks elukvaliteet.

Parkinsoni valu

Ravimidoosid peaksid olema siiski piisavad, et vähendada patsiendi motoorseid vaevusi ja suurendada tema rahulolu eluga. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid, mille käes haiged vaevlevad, olid kognitsiooni­häire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus.

Elukvaliteedi peamised mõjutajad olid depressioon, motoorsed näiteks riietumine, söömine ja mittemotoorsed näiteks uni, valu igapäeva­elu aspektid.

Kadastik-Eerme rääkis ka, et depressioonil on Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteedi mõjutajana keskne osa, mistõttu tuleb meeleoluhäireid uurida nendel haigetel rohkem ja vajaduse korral pakkuda ravivõimalusi. Teabe vastuvõtt Ka tema tõstatas probleemi, et ühiskond aina vananeb ja selle tõttu kasvab krooniliste haiguste osakaal.

Parkinsoni valu

Seega on meil vaja teada ka täpsemalt, kas ja kuidas hangivad või võtavad patsiendid haigusteabe vastu, eriti nüüd, mil elame info­ajastul. Lubi leidis, et kuigi patsiendile vajalikku teavet jagub ja jagatakse, ei pruugi see vajalikul määral kohale jõuda. Võib juhtuda, et diagnoosist ehmunud inimene ei taha mõnikord ise teavet vastu võtta ja Parkinsoni valu seda haiguse algjärgus eirata. Toimub ka valikuline infohange: teave võetakse vastu osaliselt.

Vitamiin B12 pärsib Parkinsoni tõve

Nii jagunevadki patsiendid üldjoontes kolme rühma: aktiivsed sõltumatud teabe­otsijad, aktiivsed ja organiseeritud patsiendiliidud ning passiivsed. Uurimist raskendab see, et Parkinsoni tõbi võib põhjustada tegevusetust.

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, millega kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas. Haigus põhjustab probleeme liigutuste kontrollimisega ja teisi, liigutustega mitteseotud sümptomeid. Ülevaade Parkinsoni tõvest Parkinsoni tõbi on pikaajaline progresseeruv ajuhaigus, mis tabab enamasti üle aastaseid inimesi. Viimaks hakkab Parkinsoni tõbi takistama patsiendi suutlikkust igapäevaelu tegevustega toime tulla. Parkinsoni tõve sümptomid tulenevad närvirakkude hävimisest ajupiirkondades, mis on seotud liigutuste kontrolli, aga ka meeleolu, une ja mõtete reguleerimisega.

Seega on keeruline teha vahet, kas inimene ongi sellise iseloomuga või tuleneb passiivsus haigusest. Nende eri tüüpide teadvustamine ja kindlakstegemine võiks aidata arstil otsustada, kui palju ja mis teavet on vaja patsiendile anda.