Suuremat viga teeb puusade, põlvede ja õlaliigeste pikaajaline haigus. Röntgeni tegemine on enamasti vajalik, kui esineb välimise või sisemise alaosa valulikkus või vigastatu on võimetu astuma järjest neli sammu. Täieliku rebendi puhul on kaks varianti: kas operatsioon, kus sideme otsad jälle kokku viiakse, või teise variandina lahas või kips.

Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka Ravi liigeste vigastustega ravis. Tugisidemetel on erinevaid ülesandeid, nt liigese liikuvusulatuse piiramine kindlas tasapinnas, liigese immobiliseerimine, põrutust absorbeeriv efekt, teatud sidemestruktuuri fikseeriv efekt. Sestap on esmalt vaja panna õige diagnoos, otsustada, kas üldse on tugisidet vaja, ning vajaduse korral valida õige tugiside.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Teipimine on spetsiaalsete sidemete paigaldus traumade ravimiseks ja profülaktikaks, et kergendada lihastele, liigestele ja sidemetele kantavat koormust. Hüppeliigese sidemete vigastused Sagedaseim vigastus on hüppeliigese väliskülje sidemete venitus või rebend, mis tekib enamasti maandumisel ebatasasele pinnasele või maandumisel jalalabale vales asendis näiteks nõrkade jalalihaste või väsimuse tõttu vigastus tekib inversioonil — sissepööramisel.

Kute salvid osteokondroosis

Vigastus võib tekkida ka maandumisel pallile, kokkupõrkel kaaslaste või inventariga, mittesobivate spordijalatsite kandmisel. Harvem tuleb ette hüppeliigese sisekülje sidemete venitust ja ka rebendeid sisekülje vigastus tekib jalalaba liigsel väljapööramisel — eversioonil.

Valu raskuse tostmise ajal vasaku kae kuunarnukis

Sidemete traumades eristatakse kolme raskusastet: I. Esineb kerge paistetus liigese välimisel poolel. Tekib ka mõõdukas turse liigese välimisel poolel.

Vastas dr Kati Otsa

Hüppeliiges on kangestunud. Tavaliselt on rebend osaline.

Põhjus on jalatalla pööramine väljapoole või sissepoole, mis võib tekkida maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda või kokkupõrkel.

Sümptomid Hüppeliigese trauma puhul on kõik kolm astet sarnaste kliiniliste näitajatega. Nende eristamine on otseselt seotud trauma raskusastmega.

Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis. Tugisidemetel on erinevaid ülesandeid, nt liigese liikuvusulatuse piiramine kindlas tasapinnas, liigese immobiliseerimine, põrutust absorbeeriv efekt, teatud sidemestruktuuri fikseeriv efekt. Sestap on esmalt vaja panna õige diagnoos, otsustada, kas üldse on tugisidet vaja, ning vajaduse korral valida õige tugiside.

Vigastatud hüppeliigese sidemetega sportlane kurdab valu liikumisel. Visuaalselt on nähtav paistetus ja verevalum vigastatud piirkonnas.

Artriidi ilmingud sormedele

Vigastatud sidemete palpeerimine on valulik. Kerge astme trauma puhul on turse lokaalne ainult vigastuse kohas. Kannatanu tunneb kerget valu, kuid on liikumisvõimeline. Osalise hüppeliigese rebendi korral laieneb turse ka tallal ettepoole ja välisküljele suuremale alale.

Samal teemal

Valu kiirgab ka talla alla. Liikumine on väga raske, vahel ei ole valu tõttu võimalik üldse tallale toetuda.

Kuidas eemaldada liigeste tugev poletik

Eesmiste sidemete täieliku rebenemise korral nihkub tald ettepoole. Külgsidemete täieliku rebendi korral on näha talla külgliikumise suurenemist.

Vesi artroosi ravi

Kõiki sümptoome vigastatud jalal võrreldakse terve jalaga. E meetod põhimõtted liigeste vigastusega kannatanu ESMAABIS või kolme K printsiip I ice — jää jahuta vigastatut liigest C compression — side tugiside E elevation — jäse kõrgemale Naha külmakahjustuste vältimiseks peaks jää all olema õhuke riie või salvrätik, külma võib peal hoida kuni 30 min järjest jääprotseduuri korrata tunni tagant. Vigastuse raskusest sõltuvalt tuleb külmaravi teha ja jäseme liikumist piirata päeva vältel.

Uhise sumptomi poletik

Pärast seda on vaja hakata kasutama soojendusmeetodeid, mis kiirendavad verevoolu antud piirkonnas ja aitavad hematoomil taanduda. Raskemate traumade puhul tugev venitus, luumurru kahtlus tuleb kohe kutsuda kohale kiirabi või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda. Iga hüppeliigese sidemete vigastus ei vaja röntgenuuringut. Röntgeni tegemine on enamasti vajalik, kui esineb välimise või sisemise alaosa valulikkus Ravi liigeste vigastustega vigastatu on võimetu astuma järjest neli sammu.