Kahelt poolt tungiti pääle, kummale wasta panna, kumba peremeheks wõtta? Ohulepa mõisas puutus noor Kreutzwald esmakordselt kokku ka elava rahvaloominguga. Ja nemad läksiwad Sakalasse ja kui ju koitma hakkas, jõudsiwad nemad Wiljandi ette. Aastal oliwad Sakslaste preestrid Peetrus Kakenwald ja meie tuttaw Läti Hindrik Wirumaal nelitõistkümmend küla ristinud ja ka nende külade wanema, Tabelliinus nimi, aga Daanlased poosiwad Tabelliinuse lülli, et ta Sakslastelt ennast ristida oli lasknud. Eestlastel oli iseäranis nende Wene würstidega tegemist, kes Pihkwas ja Nowgorodas walitsesiwad, kes meie esiwanemaid ka Greeka usku ristida tahtsiwad. Aga imestelema peame selle üle, et nii alaline were walamine, põletamine ja riisumine meie maal nii kaua wäldata wõis.

Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest aastasena, müüs maja Võrus ning kolis juunis koos abikaasaga elama tütre juurde, Blumbergide majja Tartus.

Tema Legendiks on saanud Kreutzwaldi osavõtt eesti II üldlaulupeostlauljad käisid ühiselt Kreutzwaldi tema kodus tervitamas.

Karelli Reisil ta külmetus ja haigestus. Kreutzwald suri Tartus Publitsist, teadlane Kreutzwaldi loominguline tegevus oli mitmepalgeline, seda iseloomustab ülim produktiivsus ja haare. Kreutzwaldi sulest ilmus peamiselt kohalikku elu puudutavaid sõnumikke, kirjutisi rahvakombestikust, -uskumustest jm.

Tema teravalt kriitiline hoiak kohalike olude suhtes tõi sageli kaasa sekeldusi ametivõimudega. Eesti rahvusliku liikumise kõrgaegadel tegi Kreutzwald kaastööd ka J. Kreutzwaldi teadusalane tegevus on seotud ÕES-iga. Ta astus ÕES-i liikmeks aastalaasta pärast seltsi asutamist. Temast sai kiiresti seltsi üks tegusaimaid liikmeid, kelle huvisuundadeks oli eesti rahvaluule ja arheoloogilised mälestused. ÕES-i tegevusega seotult jätkas Kreutzwald rahvaluule kogumist, tutvustades selle tulemusi seltsi koosolekutel ja avaldades sellealaseid kirjutisi ÕES-i toimetistes.

Teiseks korraldas Kreutzwald Võru ümbruses arheoloogilisi kaevamisi ja esines hiljem vastavate aruannetega ÕES-is. Alates Tal tekkisid kontaktid Vene Teaduste Akadeemia ringkondadega ning ta valiti mitmete teaduslike seltside liikmeks.

  1. Hurt kuunarnuki liigese vasakpoolne ravi folk oiguskaitsevahenditega
  2. Laulud igapäevasest elust ja tööst. I.
  3. Sinovitusliigese ravi
  4. Eemaldage valu kuunarnukis

Kreutzwald aitas Vene TA jaoks koguda etnograafilis-statistilisi andmeid eestlaste kohta Setumaal, Lätis ja mujal; abistas K. Selleks ajaks oli Kreutzwaldist kujunenud vaieldamatu autoriteet eesti kirjanduse klassikuna ning eesti rahvusliku mõtteviisi kandjana.

Kreutzwald elas kaasa rahvusliku liikumise üritustele, toetas noorema haritlaspõlvkonna L. KoidulaJ. Hurt, M. Veske, A. Weizenberg, J. Köler, C. Jakobson vaimseid püüdlusi: organiseeris materiaalset toetust õpingute ajaks, õhutas kaasa lööma eesti kultuurielu edendamisel. Loomingust Rahvavalgustuslik produktsioon Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist.

Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel.

Haridus, Tartu

Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid.

Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane. Laakmanni kirjastuses. Väljaanne ilmus viies vihikus, milles lugejale pakuti teadmisi maailmaruumist, loodusest, tehnika ja teaduse saavutustest raudteed, elekter, trükikunst jmvälismaadest, nende elanikest ja loomadest, tervishoidlikke ja majanduslikke õpetusi, jutustati huvitavatest loodusnähtustest, ajaloolistest sündmustest, mälestusmärkidest.

Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne oli täiesti uudne lugemisvara eestlasest lugeja laual. Huvi selle vastu oli suur ja levi ulatuslik.

  • Hurt sormede vitamiinide liigesed
  • Parast infarkti valu liigestes
  • Sportlased lähevad CBD pärast hulluks. Aga miks? - CBD Kanepipood - CBDItaly Store Eesti
  • Eluloolist Päritolu, vanemad Rahvasuus püsinud legendi järgi toodud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, eesti rahvusliku ilukirjanduse rajaja vanavanaisa Mang Laiuselt Lais Jõeperre Jömper viinapõletajaks vahetuskaubana künnihärja vastu.
  • Loodus valu ola liigese
  • EEVA | Friedrich Reinhold Kreutzwald ( – )
  • Olenematta, kas sportlane on tavaline jõusaalis käija, tervisesportlane või profisportlane on taastumine ja puhkus vigastuste vältimiseks ja maksimaalseks soorituseks hädavajalik.

Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Siin avaldas ta esmakordselt enamiku oma ilukirjanduslikust loomingust, enne kui see leidis koondamist raamatukaante vahele.

Võibki öelda, et Laakmanni kalender kujunes üheks kõige loetavamaks eestikeelseks kalendriks paljuski tänu just Kreutzwaldi järjejuttudele. Oma kalendripaladega sai Kreutzwald üheks olulisemaks autoriks eestlaste lugemisharjumuse kujundamisel. Ta paigutas tegevustiku kohalikule taustale, põimis sisse mõned eesti muinasjutud ja rahvajutu-kangelased.

Autori eluajal ilmus sellest kokku viis trükki umbes 10 eksemplari. Kreutzwaldi kui rahvakirjaniku teiseks suuremaks teeneks on kaasaegses saksa kirjandusruumis levinud populaarse ajaviitekirjanduse toomine eesti lugeja lauale.

Ehkki Kreutzwaldi raamatu kõrval anti samast raamatust välja ka teiste autorite tõlkeid, oli Kreutzwaldi mugandus populaarseim, ilmus mitu kordustrükki, trükiarv ulatus 20 eksemplarini. Kreutzwaldi kui aktiivse ja populaarse kirjamehe staatuse juures tuleb märkida ka tema suurt rolli eesti kirjakeele arendamisel.

Kreutzwald läks uuele, soome eeskujudel loodud kirjaviisile üle aastalsestpeale hakkas ta seda järjekindlalt kasutama kõikides oma rahvavalgustuslikes ja muudes kirjatöödes. Tema soovitusel võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jptrikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt.

Kirjanduslooming Nao uhisravi kodus katsetustega alustas Kreutzwald aastase noorukina saksa keeles, tema varaseim teadaolev luuletus pärineb aastast Kreutzwald jätkas saksa keeles luuletamist ka üliõpilasena Tartu perioodil. Võib oletada, et ta püüdis kirjandusse astuda saksa luuletajana. Lisaks sellele võib lihas, kui tal on valus, anda kehale märku kui vajalik kaitsemehhanism, et on vaja piirata lihaste kokkutõmbumist, et vältida lihaste kahjustusi.

Kuigi see reageerimine on loomulik ja üldiselt tervislik, võib see olla sportlikule sooritusele mitte kõige parem. Vähendades signaale, mis läbivad keha, saab CBD õli hakkama keha reaktsioonidega Hurt harja parast magamist kokkutõmbumisele, lihaspingetele ja krampidele. Ööuni Hea uni öösel ja rohke puhkus on sportlase taastumiseks ja heade tulemuste saavutamiseks hädavajalik.

Magamine annab kehale võimaluse kahjustatud lihaskiud regenereerida ja taastada. CBD soodustab mõõdukaid unerežiime, parema une kvaliteedi ja kestuse saavutamiseks. Vaimne tervis Tähelepanu ja keskendumine spordi ajal on põhiline trikk. Mõned sportlased kasutavad treeningu eelseid toidulisandeid, näiteks keskendumise parandamiseks kofeiini.

Hurt harja parast magamist Kasi liigesed turse

Kuid CBD võib aidata ka keskendumist suurendada, vähendades stressi või ärevust. On tõestatud, et CBD-l on ärevusvastased omadused, mis vähendavad keha stressireaktsiooni. See on oluline, kuna keha kogeb treenimise ajal intensiivset lihaspinget.

Hurt harja parast magamist UFO liigeste tootlemiseks

See võib käivituda stressihormoni kortisoli, mis annab kehale märku valkude sünteesi vähendamisest. Õnneks uuringus leiti, et CBD võib suurendada kemikaalide, näiteks serotoniini õnne hormooni esinemist, et aidata ravida kehas esinevaid stressi reaktsioone. Et nende jäämine kauaks ei kestnud, näeme sest ära, et nad aastal jälle suure wäega Ugauniasse pidiwad tulema ja Otepää linna ära wõtsiwad.

Aastal pidiwad Wenelased Eestlasi jälle sundima maksude maksmisele, mis siiski jälle pea maksmata jäiwad, sest aastal pidi jälle Tartu ja aastal Otepää tule ja mõõgaga sõnakuulmisele Hurt harja parast magamist. Muidu ei kuule meie Wenelasist Ugaunias midagi. Et nemad pärast linnade ärawõitmist suuremat jagu jälle omale maale tagasi läksiwad, pisukest wäehulka aga linna kaitsmiseks ja maksude korjajaks seie jättes, siis on kerge mõista, et Eestlased, kui suur hulk üle piiri oli saanud, pea selle eest muretsesiwad, et ka pisem seie jäänud jagu järele pidi käima.

Maksude maksmine kestis aga nii kaua edasi, kui neid mõõk puusas kilp käes kokku nõueti. Eestlastel oli iseäranis nende Wene würstidega tegemist, kes Pihkwas ja Nowgorodas walitsesiwad, kes meie esiwanemaid ka Greeka usku ristida tahtsiwad. Aga nende ristimist wõeti niisama wähe wasta kui nende walitsust. Kui Sakslased esimest korda Liiwimaale tuliwad, leidsiwad nemad mõnes Liiwlaste ja Lätlaste maakonnas Wenelaste walitsuse ees, sest nõnda kui Eestlastel Pihkwa ja Nowgoroda würstidega tegemist oli, nõnda püüdsiwad jälle Wene würstid Polotski linnas [20] Liiwlasi ja Lätlasi oma alamateks teha ja neilt maksusid wõtta, mis neil ka mõneks ajaks korda läks.

Esimene naabrus Sakslastel ja Wenelastel Liiwimaal oli sõbralik, sest Liiwlastega kauplemast ja neid ristimast Wenelased Sakslasi ei keelanud. Aga kui Sakslased sõawäega seie tuliwad ja jäiwad, läks sõbrus pea waenuks ja mõõk pidi otsust tegema, kumb naaber Liiwimaal peremeheks pidi saama.

Et Wenemaa sell ajal lippi lappi mitmesse würstkonda jagatud ja Wenelastel ise oma Hurt harja parast magamist palju tegemist oli wastastikuse waenu ja koduste sõdadega, siis pidiwad nemad pea Sakslaste eest taganema. Kui Sakslased Liiwimaa ja ruttu ka Lätimaa ära oliwad wõitnud ja werine Eesti sõda sündis, ühendasiwad mitu korda Eestlased omad sõamehed Wene wäega, et jõudsamalt Sakslastele wasta panna.

Aga niisugused ühendused tegiwad küll taplemise werisemaks ja sõa kära suuremaks, jäädawat tulu neist ei tulnud. Muist saatsiwad Wenelased aga ajuti abi, muist tahtsiwad nemad ise peremehed olla, mis Eestlastele niisamati wasta oli, kui Sakslaste soowimised. Nii ei mõjunud ka Wenelastelt loodetud abi. Päälegi pidiwad Wenelased pea oma kaela Mongoli rahwa ikke alla paenutama, kes sügawalt Aasia maalt Europasse tungisiwad ja kui määratumad ja wihased laened üle kõige Wenemaa laiale lagunesiwad.

Aastal sündis Kalka jõe ääres ligi Aasowi merd hirmus lahing Wenelaste ja Mongolite wahel, aga Wenelased saiwad nii ära wõidetud, et neist waewalt kümnes jagu elusalt pääsis.

Pea tungis uusi Mongolid pääle ja kõik Wenemaa pidi enam kui kaks sada aastat Mongoli iket kandma. Ise maha rõhutud ei wõinud siis Wenelased ka Sakslastele meie maal sell ajal suurt tüli teha.

Leedurahwas, lõuna pool naabrid Lätlaste taga, kes ka mitukord wanast Eestimaale oliwad riisuma käinud, tahtsiwad küll ka pärast Sakslaste seiesaamist wana wiisi mõnikord siit maalt saaki tuua ja tegiwad ka weel mõnikord kahju küll, aga jäädawaks see ei olnud, iseäranis kui Sakslased enam abi Saksamaalt saiwad. Palju enam tüli, kui kõige tõiste naabritega, oli meie maal, esiti Eestlastel, pärast ka Sakslastel, Daanlastega. Ju enne Sakslasi oliwad Daanlased mitukord sõawäega Eestimaal käinud, aga jäädawat asupaika neile siin weel ei saanud, et küll Daani kuningad enesele ju wäga wara ka Eestimaa hertsogi nime andsiwad.

Eestirahwa wahwus ja Daanlaste omad kodused tülid ei lasknud Daanlaste walitsust meie maal kaua juurduda. Wiimati pärast aastatkui piiskop Albert oma mõõga wennastega ju kõige Liiwi- ja Lätimaa ja suure jau ka Eestimaast oma wõimuse alla oli wõtnud, sai Daanlaste maade ja maksude himustamisele Eestimaal enam õnne.

Aastal purjetas Waldemar II. Eestlaste linn Lindanisa langes ja Waldemar ehitas oma linna asemele, keda Eestlased Daani linnaks hakkasiwad kutsuma, kust siis pärast Tallina nimi on tulnud. Tallinast püüdis Waldemar oma walitsuse piirisid laiemale ajada.

Aga see ei olnud tal kerge.

Niihästi Eestlased kui ka Sakslased, kes juba lõunapoolsid Eestimaa jagusid omaks arwasiwad ja nüüd oma walitsuse piiri põhja poole lükkasiwad, ei wõtnud Daanlasi sugugi sõbralikult wasta. Iseäranis raske oli Eestlaste lugu. Kahelt poolt tungiti pääle, kummale wasta panna, kumba peremeheks wõtta? Hääga ei tahtnud nemad kumbagi ja mõlemilt pidiwad nemad ka see pärast palju kannatama. Ka ristida püüdsiwad mõlemad, Daanlased ja Sakslased; aga oliwad ju üleüldse Eestlased rasked ristida, siis pidi nüüd nende süda weel enam oma isaisade usu poole hoidma, sest wõtsiwad nemad Daanlaste ristimise wasta, siis ei olnud Sakslased rahul, ristisiwad Sakslased neid, siis ei kannatanud Daanlased seda.

Aastal oliwad Sakslaste preestrid Peetrus Kakenwald ja meie tuttaw Läti Hindrik Wirumaal nelitõistkümmend küla ristinud ja ka nende külade wanema, Tabelliinus nimi, aga Daanlased poosiwad Tabelliinuse lülli, et ta Sakslastelt ennast ristida oli lasknud. Ristijad põhja poolt tahtsiwad lõunapoolistele ja lõunapoolsed põhjapoolistele ette jõuda ja see sünnitas siis mõnikord imelist waidlemist.

Nii saatsiwad Daanlased, et aga enam maakonde ja külasid oma kuninga jauks ära tähendada, mitmesse külasse mehi, kes sääl puust ristid püsti seadsiwad, Hurt harja parast magamist püha ristimise wet andsiwad ja neid siis selle weega kodu ome naesi ja lapsi siputada käsksiwad, et nad enne Sakslaste tulemist ära oleksiwad ristitud ja sellega ka Daanlaste alamateks tehtud.

Seda jutustab meile Läti Hindrik omas raamatus. Aga raskemat elu Eestlastele sünnitasiwad taplused Daanlaste ja Sakslastega. Oli ju ühele wasta panna raske, tulijate täielisema sõa kunsti ja riistade pärast, siis pidi see kahe waenlase wasta weel palju kibedamaks minema.

Sellepärast pidiwad Eestlased pea mõned ühe, tõised tõise käsku wasta wõtma ja kuulma ja nendega siis mõnikord ka oma lihaste wendade wasta sõtta astuma. Aga wiimati selgus asi ja Sakslaste ja Daanlaste wahel tehti aastal ühendus: Daanlased saiwad Wiru ja Harju maakonna omale, muud Eesti maakonnad jäiwad Sakslastele. Aga enne kui see sündis, pidi weel palju riieldama ja werd walatama ja iseäranis Eestlaste wisa loom murtama ja nende wiimine jõud kurnatama.

Kuida see sündis ja siis aastal Tartu langemisega suur sõda ja Eestlaste wabadus lõppes, tahame nõnda kui lubatud sai, Hurt harja parast magamist Läti Hindriku üleskirjutuse järele jutustada.

Wõitlemine aastalja ehk suure Eesti sõa lõpetus. Suwel oli Daani kuningas Waldemar II. Saaremaale üle mere läinud ja hakkas senna lossi ehitama, et Saarlasi mõne saadud mutsu eest karistada ja neid sõnakuulmisele sundida.

Ka piiskop Albert ja selleaegne ordomeister Wolkwiin sõitsiwad senna, et kuningaga waieldawaid asju seletada, iseäranis selle üle otsust teha, kes kuski peremees pidi olema. Otsus tehti nõnda, et kõik Liiwimaa piiskopi oma kõige õigustega pidi olema, Sakalas ja Ugaunias saiwad ilmlikud õigused ordo wennastele, aga kõik waimulikud Albertile mõistetud, selle tingimisega, et Sakslased Waldemarile ustawad pidiwad olema ja teda awitama Wenelaste ja paganate wasta.

Ja Sakslased tõutasiwad temale ustawat abi igapidi. Waldemarile jäiwad põhjapoolsed Eesti maakonnad osaks. Lepingu kindluse tunnistuseks jäeti Kuidas eemaldada poletiku poidla liigestes wend Teodorik mõne ordo wennaga kuninga palumise pääle lossi, tõised Sakslased pöörasiwad Liiwimaale tagasi. Aga kuningas Waldemar purjetas, kui ta rutuga lossi müürid üles oli ehitanud ja omad sõamehed sisse pannud, koju Daanimaale.

Selle ühendusele Daanlaste ja Sakslaste wahel sünnitasiwad pea ka Eestlased omalt poolt ühenduse wasta. Kõik Eestimaa hakkas tormama, et Daanlasi ja Sakslasi ühtlasi Eesti pinnast suutumaks ära häwitada.

Hurt harja parast magamist Parast tostmise raskust valutab olaliigese

Torm hakkas Saaremaal pääle Waldemari uue lossi ümberpiiramisega. Kuida ta algas ja üle kõige Eestimaa ligi kolm aastat mõllas, kuulutagu meile jälle Läti Hindriku omad sõnad. Saarlased tuliwad kõigist küladest ja maakondadest ja piirasiwad selle lossi sisse ja saatsiwad kõigile mereääristele Eestlastele sõnumed, et nad neile appi tuleksiwad.

Ja mõned neist läksiwad Warbulasse [21] ja õppisiwad sääl paterellide ehk masinate kunsti [22] tundma, mis Daanlased Warbulastele, kui oma alamatele, oliwad kinkinud.

Ja kui nad jälle Saaremaale tagasi oliwad tulnud, hakkasiwad nemad paterellisid ja masinaid ehitama ja õpetasiwad ka muid. Ja igaüks neist tegi enesele omad masinad. Ja tuliwad kõik kokku seitsmeteistkümne paterelliga ja wiskasiwad palju ja suuri kiwa wiis päewa järgimööda ja ei annud neile, kes lossis oliwad, mitte rahu, sest neil ei olnud majasid ega hoonid, ei asu ega warjupaika lossis, mis weel suuremat jagu üles ehitamata oli, ja palju neist saiwad wigastatud.

Aga ka Saarlastest langesiwad palju, ambuküttidelt haawatud. Siiski ei taganenud nemad sellepärast lossi piiramisest. Aga Saarlased pidasiwad seitse Daanlast ja Teodoriku, Riia piiskopi wenna, tagasi, Hurt harja parast magamist rahu kinnitamiseks; kõik tõised läksiwad Tallinasse tagasi Daanlaste juure.

Ja nemad kihutasiwad paganaid ja Eestlasi kõigis maakondades julgusele, et nad Daanlaste ikke kõige jõuuga maha raputaksiwad ja ristiinimeste nime, kellega neid ikendatud, siit maalt kautaksiwad ja endise wabaduse jälle tagasi tooksiwad, üteldes, Daanlaste linn Tallin olewat kerge ära wõtta. Ja nemad õpetasiwad neid masinaid ja paterellisid ja muid sõariistu tegema. Ja sündis ütlemata häda nende maal. Sest kui Saarlased Harju rahwaga omad kurjad ühte nõusse heitmise mõtted Daanlaste ja risti nime wasta täieste ära oliwad kõnelnud, kogusiwad nemad kõik ühtlasi kokku mereääriste Eestlastega Warbula linna ja surmasiwad mõned Daanlastest ja nende preestritest, kes nende juures elasiwad.

Ja nemad läkitasiwad Wirumaale saadikuid, et Wirulased nõndasamati teeksiwad. Aga Wirulased ja Järwa rahwas ei julgenud seda teha, sest nad on ullid inimesed ja alandlikumad muist Eestlastest, waid saatsiwad omad preestrid teele ja läkitasiwad neid terwelt Daanlaste lossi.

Uus aasta jõudis kätte ja temaga sõa sõnum ka Sakalasse.

Päritolu, vanemad

Ja sest et see neljas pühapäew pärast Kolmekuninga päewa oli, mill seda Ewangeliumi loetakse: Ja kui Jeesus taewa läks, siis tõusis suur laenetamine mere pääl n. Sest kui nemad kõik ordo wennad ja sulased ja Sakslased ära oliwad surmanud, kes wäljas lossis oliwad, kogusiwad nemad kiriku juure kokku ja ei püüdnud mitte palwet teha, waid werd walada, mitte sakramenti Jumala koas ihaldates, waid Jeesuse Kristuse rahu rikkuda püüdes, sest nemad kandsiwad Kaini kurjust südames.

Nemad seisatasiwad siis ja jäiwad kiriku ukse ette ja piirasiwad sõariistadega wennad, kell sõariistu ei olnud, sisse. Ja et neid kergemine wälja kutsuda, andsiwad nemad kawalaste kät ja lubasiwad rahu.

Esiti tuli wälja Moorits, kes nende kohtuherra oli olnud ja paganaid liig kergeste uskus; sellele astusiwad nemad kohe kallale ja surmasiwad teda ära.

Navigeerimismenüü

Sellepärast walmistasiwad tõised, seda nähes mis kindlaste ette ära wõis arwata, ennast wastapanemisele. Aga et pitk wiiwitus sündis ja neile wiimati rahu tõutati, läksiwad nemad üksi wälja nende sekka.

Jala päält wõtsiwad sõnamurdjad neid kinni, paniwad neid ahelasse ja sidemesse, riisusiwad kõik nende wara ja raha ja hobused ära ja jagasiwad seda eneste keskes. Ja tee pääl surmasiwad nemad oma preestri mõne tõisega ära.

Pärast seda läksiwad needsamad Sakalased Järwamaale ja wõtsiwad sääl Hebbe, ühe Daanlase, kes nende kohtuherra oli, kinni, wedasiwad teda mõne tõise Daanlasega lossi tagasi, Imege kate ola teda ja tõisi hirmsaste, kiskusiwad sisikonna wälja ja Hebbe südame tõmbasiwad nemad elusalt ihust, küpsetasiwad teda tulel, jautasiwad Hurt harja parast magamist sõiwad teda ära, et nad kõwaks saaksiwad ristiinimeste wasta, ja nende kehad andsiwad nemad koertele ja taewa lindudele süüa [24].

Ja Tartulinna rahwale saatsiwad nemad werised mõõgad, kellega nemad Sakslased oliwad surmanud, ja Sakslaste hobused ja riided täheks. Tartu rahwas wõtsiwad rõõmuga sõnume wasta ja kargasiwad ordo wennaste kallale, sidusiwad neid ja surmasiwad Joannesse, kes nende kohtuherra oli olnud, ja kõik nende sulased ära.

Ka kaupmehi surmasiwad nemad wäga palju mõõgaga maha; tõised pääsiwad ära ärapeitmise läbi; neid sidusiwad nemad pärast; kõik ordo wennaste ja tõiste Sakslaste kaupmeeste wara wõtsiwad nemad ära, jagasiwad eneste keskes, jätsiwad surnute kehad nurmede pääl matmata. Nende hinged hingaku rahulikult Kristuses.

Sell ajal oli Tartus ordo wennaste hulgas nende waimulik kaaswend preester Hartwik, seda istutasiwad nemad kõige rammusama härja selga, sellepärast et ta niisama rammus oli. Ja kui nad teda linnast wälja oliwad wiinud, küsisiwad Mazi liigeste eesmark ome Jumalaid liisu läbi, kumb neil enam meele pärast ohwriks, kas preester wõi härg.

Ja liisk langes härja pääle ja ta sai silmapilgul ohwerdatud. Aga preestri jätsiwad nemad elusse Jumalate tahtmise järele, siiski sai ta suure haawa, mis tal pärast terweks tehti.

Ja nemad läkitasiwad ristinime wälja kõigist omist rajadest. Aga Nowgorodast ja Pihkwast kutsusiwad nemad Wenelasi appi ja tegiwad nendega kindla rahu ja paigutasiwad neid mõned Tartusse, mõned Wiljandisse ja tõised muu linnadesse, taplema Sakslaste ja Roomausuliste ja kõige ristirahwa wasta, ja jagasiwad nendega ordo wennaste ja kaupmeeste hobused, raha ja kõik wara ja kõik, mis nad ära oliwad wõtnud, ja tegiwad omad linnad wäga kindlaks.

Ja nemad ehitasiwad paterellisid kõigis linnades ja õpetasiwad üks tõisele wiskamise kunsti ja jagasiwad eneste keskesse suure hulga ordo wennaste wiskamise masinaid ära, mis nad oliwad riisunud.

Ja nemad wõtsiwad omad naesed, kellest nad oma ristiusu ajal oliwad lahkunud, jälle tagasi [25] ja kaewasiwad omaste surnukehad, mis kiriku aedadesse oliwad maetud, haudadest wälja ja põletasiwad neid oma wana pagana wiisi ära ja pesiwad ennast ja ome majasid weega ja puhastasiwad neid luudadega ja püüdsiwad sedawiisi ristimise sakramenti omist rajadest koguni ära häwitada.

Ja nemad nõudsiwad ome poisikesi tagasi, kes käemehiks oliwad antud [26]ja tõutasiwad, ordo wennaksid, kes weel ahelates nende juures elus oliwad, tagasi anda, iga käemehe eest üht wenda ehk kaupmeest, mis ka sündis. Sest Saarlased ja randlased ja Warbulased piirasiwad ühtlasi Järwalastega ja Wirulastega pitka piiramisega Daanlasi Tallinas, kunni Issand neid päästis. Sest kui nemad lossis üliwäga ja kaua wäsitatud oliwad, läksiwad Sakslased Daanlastega wälja neile wasta, taplesiwad nendega ja Jumal ajas Eestlased pakku põgenema ja neid langes palju ristirahwa käe läbi surma leides, ja tõised põgenesiwad.

Ja ristiinimesed wõtsiwad nende härjad ja nende hobused Hurt harja parast magamist ja palju saaki ja kiitsiwad Jumalat, kes neid ka seekord nii suurest kurjast oli päästnud.

Hurt harja parast magamist Prednisolooni valu liigestes

Ja Rameko oma meestega ja Wargribbe tõiste Lätlastega [27] tõttasiwad Ugauniasse, wõtsiwad inimesi kinni ja surmasiwad neid ja saiwad palju saaki. Ja kui nad koju oliwad Hurt harja parast magamist, läksiwad jälle tõised ja tegiwad niisamasugust kahju. Sedasama wiisi tõttasiwad Eestlased, Lätlasi taga kihutades, Lätimaale ja tegiwad niisamasugust kahju. Ja kui nemad Riiga tagasi tuliwad, palusiwad nemad piiskopi mehi ühtlasi kõige Sakslastega, et need neid awitaksiwad Eestlaste wiha wasta.

Siis tõusiwad kohe kõik kiriku mehed üles ja kutsusiwad oma Liiwlaste ja Lätlaste seast sõawäe kokku ühtlasi Riiglastega ja ordo wendadega. Ja nemad läksiwad Sakalasse ja kui ju koitma hakkas, jõudsiwad nemad Wiljandi ette. Ja Eestlased tuliwad wälja ja wõitlesiwad nendega kolmandama tunnini [29]. Ja nemad läksiwad edasi, jautasiwad oma sõawäe igale poole küladesse ja riisusiwad maad, wõtsiwad kinni ja surmasiwad niipalju kui nad leidsiwad.

Ja sõawägi tuli jälle kokku ja nemad pöörasiwad tagasi Liiwimaale ja wõitlesiwad lossi ees Pala jõe ääres kolm päewa. Ja mõned läksiwad üle Pala jõe, riisusiwad ja põletasiwad kõige Nurmekonna ära ja surmasiwad sääl wäga palju. Ja kui nad tagasi Palmi liigeste poletik seltsimeeste juure, pöörasiwad nemad kõige sõawäega tagasi Liiwimale.

Ja kõigil meestel, keda nemad wangi oliwad wedanud, rajusiwad nemad pääd otsast, et kätte maksta üleastujatele ja sõna pidamata rahwale. Ja nemad jagasiwad saagi ära ja kiitsiwad seda, kes kiidetud on igaweste. Sest kui piiskop Bernhard, kes esimene Semgallide piiskop oli [30]hulga ristisõitjatega Saksamaalt tagasi tuli, kogusiwad Sakalased ja Ugaunia rahwas ligimeste maakondadega suure sõawäe kokku.

  • Valu rassides-ups pohjustel
  • Polve reie kapuutside
  • Pildid isamaa sündinud asjust/Kolmas pilt – Vikitekstid
  • Wõitlemine aastal
  • Miks chondroitiin ja glukoosamiin
  • Vana kannel II/VIII – Vikitekstid
  • Но существовали и особые разновидности саг -- экскурсы в область логики и математики, способные подарить изощреннейшее наслаждение наиболее утонченным умам.

Ja kui nemad Ümera jõe kaldale tuliwad, Lätlaste maale, riisusiwad nemad see ära ja surmasiwad palju Lätlasi ja wedasiwad nende naesed wangi, jautasiwad oma sõawäe üle kõige maakonna laiale ja rõhkusiwad maad suure rõhkumisega. Sest mõned läksiwad Trikatisse, mõned Rosulasse [31]mõned jälle Metsapoole maakonda ja weel mõned Toreidasse, leidsiwad mehi ja naesi suure hulga kõigis külades, surmasiwad neid palju, wedasiwad muist wangi, ja kui nad palju saaki oliwad saanud, kandsiwad nemad kõik külad ja kirikud tule kätte ja tegiwad neid tuleleekidega puhtaks.

Ja pärast seda tähendasiwad nemad Letegorwe oma sõawäe kokkutulemise paigaks kõige saagiga. Aga Rameko käis mõne Lätlasega Eestlaste selja taga ja juhtus kogemata Urelas [32] Waremariga kokku, kes Wenelaste päälik Wiljandis oli olnud, ja ta surmas teda ära mitme tõise Wenelase ja Eestlasega.

Ja nemad wõtsiwad sõariistad ära ja palju saaki ja läksiwad jälle Wõnnu linna tagasi. Suurest waewast wäsinud, pöörasiwad pärast seda kõik jalamehed ja ka tõised suuremat jagu Riiga tagasi. Nende hulgas oli Joannes, pääpreester ja püha neitsi Maarja kiriku praost, preester Daniel ja ordomeister Wolkwiin, need kinnitasiwad ka muid, neid julgusele äratades ja manitsedes, et nad ustawad ja wahwad oleksiwad Issanda taplemisi taplema usust langenute ja julgete wasta.

Hurt harja parast magamist ordo wennad Siguldast ja Wõnnu linnast ja suur hulk Liiwlasi ja Lätlasi ühendasiwad ennast nendega ja kihutasiwad waenlastele järele seda teed, mis Koiwa jõe poole läheb; aga waenlased oliwad tõist teed, mis kiriku poole Ümera jõe ligi läheb, ära läinud; ja nemad oliwad omad hobused ööseks kirikusse pannud ja tegiwad muud kurja ja täitsiwad oma paha himu wangi wõetud naeste ja neitsitega säälsamas pühas paigas, rüüstasiwad ja põletasiwad wilja ja hooned ja kõik ära, mis preestri päralt oli.

Pildid isamaa sündinud asjust/Kolmas pilt

Ja hommiku wara läksiwad nemad edasi Ümera kaldale. Ja sündis, kui juba üks jagu sõawäge Ümera jõe sillast üle oli läinud, tuliwad äkiste ristiinimesed tõist teed külje poolt, tungisiwad waenlase sõawäe keskpaika ja taplesiwad nendega ja usust langenud Eestlased läksiwad wäga julgeste neile wasta.

Aga wiimati tegi neile see hirmu, kes wanast Wilisti rahwast hirmutas, kui nemad Taaweti ees põgenesiwad. Ja Sakslased wõitlesiwad nendega ja Eestlased pöörasiwad selja ja põgenesiwad ristiinimeste ees.

Ja nemad kihutasiwad neid taga ja tuulutasiwad neid kui aganaid ja tallasiwad tee pääl maha, kus nad läksiwad, ja surmasiwad neid Hurt harja parast magamist palju. Tõised jälle kihutasiwad tõisi taga kunni sillani ja surmasiwad neid palju tapeldes sillani, kus ordowend Teodorik, üks wahwa, julge ja jumalakartlik mees, langes, odaga läbi pistetud; aga tõised läksiwad üle silla ja ühendasiwad ennast.

Aga nemad jätsiwad kõik saagi ja hobused maha, surmasiwad mõne wangi ja põgenesiwad jalgsi metsadesse. Ja neid oli surmatud enam kui kuussada, tõised saiwad metsas hukka, mõned uppusiwad Koiwa jõkke, mõned aga saiwad häbiga koju sõnumid wiima.

Aga ristiinimesed, Sakslased, Liiwlased ja Lätlased, wõtsiwad nende saagi ja hobused ja lojuksed ja jagasiwad neid eneste keskes ühtewiisi ära ja omad wangi wõetud kaaswennad, niihäste mehed kui naesed, päästsiwad nemad endisele wabadusele, tänasiwad ja kiitsiwad seda, kes ei mitte seekord üksina, waid igal ajal nende eest wõitles Liiwimaal ja neile suurt wõitu kinkis usust langenud rahwa üle igal ajal.

Ja need tuliwad kõik kokku ustawaste sõna kuuldes; nende hulgas oliwad ka ristisõitjad kaupmeestega; mõned läksiwad laewaga Koiwa jõge mööda, mõned jalgsi, mõned oma hobustega; nad tuliwad kokkutulemise paika kaheksa tuhandega.