Samuti võivad liikmesriigid otsustada töötada nende konkreetsete eesmärkide jaoks välja uue vahendi, kasutades selleks ettenähtud rahastamisallikad, nt SKP-l või käibemaksul põhinevaid riikide sissemakseid või aktsiisist ja lõivudest saadavat tulu või äriühingu tulumaksu. Ehkki suund oli selge, puudus algne ühtne üldine kava. Valude kohta levib palju vastukäivaid arvamusi. Selline areng on tekitanud kahtlusi ELi sotsiaalse turumajanduse ning eriti majandus- ja rahaliidu ülesehituse ja toimimise suhtes.

Samal teemal

Enne kriisi oli pankadevaheline laenuturg väga likviidne ning kodumajapidamiste ja ettevõtete laenukulud olid hakanud kogu euroalal soodsamaks muutuma. Kriisi keerises muutus euroala pangandussüsteem ebakindlaks. Pankadevaheline laenamine vähenes järsult ning samamoodi vähenes laenude andmine reaalmajandusele. Laenuandmine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele VKE sai kõige kõvema hoobi neis riikides, keda kriis kõige valusamini tabas — laenutingimused muutusid karmimaks ja laenumahud vähenesid.

Ettevõtete rahastamise tingimused sõltusid väga suurel määral nende geograafilisest asukohast. Probleemi teravdas veelgi asjaolu, et rahastamislootused pandi valdavalt pankadele ja et sageli puudusid muud rahastamisallikad, näiteks aktsiaturud. Ettevõtetele antud laenude intressimäärad olid kriisi ajal erinevad Intressimäärad protsentides Allikas: Euroopa Keskpank Ehkki olukord on pärast kriisi tublisti paranenud, võib euroalal praegu ikka veel täheldada pangandussektoriga seotud riskide ja riikide võlakohustuste taseme vastastikust seotust.

Kriisi järel vastu võetud ELi pangandusalaste õigusaktidega on finantssektori riske oluliselt vähendatud.

Millised ravimid aitavad külmetusest ruttu vabaneda?

Paraku kipuvad euroala pangad hoidma oma portfellis endiselt suurel hulgal koduriigi võlakirju. See tekitab tugeva vastastikuse seose pankade ja nende koduriikide võlakohustuste refinantseerimise kulude vahel.

Lisaks tuleneb sellest risk, et kui ükskõik kummaga neist tekib probleeme, destabiliseerib see korraga nii riigi rahandust kui ka pangandussektorit. Nende riskide maandamiseks on ellu viidud ulatuslikke reforme, aga pankade ja nende koduriigi vastastikuse mõju küsimus on finantssektori integratsiooni ja stabiilsuse tagamisel endiselt päevakorral.

Kriisiaastate pärandina tekkinud valitsemis- ja erasektori kõrge võlatase ning suur hulk viivislaene pangandussektori teatavates osades on jätkuvalt üks haavatavuse allikas.

Viivislaenud on laenud, mille tagasimaksmisel on tekkinud või ähvardab tekkida makseviivitus.

Hurt luud liigeste ravi folk oiguskaitsevahendeid

See tähendab, et on väga suur tõenäosus, et võlgnikud ei ole suutelised laene pankadele tagasi maksma. Kriisi tulemusena on selliste laenude osakaal teatavate pankade bilansis suurenenud. See koormab endiselt nende kasumlikkust ja elujõulisust ning pärsib nende suutlikkust pakkuda rahastamist reaalmajandusele. Selliste laenude mahakandmine toimub kas panga enda, tema aktsionäride või üldsuse kulul. Enim mõjutatud riigid tegutsevad otsustavalt selle probleemi lahendamiseks, aga suure hulga viivislaenude vähendamine ilma, et sotsiaalsed probleemid teravneksid, on aeglane ja keeruline protsess.

Hoolimata olukorra märgatavast paranemisest viimastel aastatel, on selleks, et finantssüsteem suudaks edasistele kriisidele kindlalt vastu panna, vajalik lõimimist jätkata. Ehkki finantssektori killustatus on hakanud vähenema, jääb lõimimine endiselt allapoole kriisieelset taset. See piirab võimet rahastada täiendavalt väga tarvilikke investeeringuid ja pärsib kollektiivset suutlikkust tulevaste vapustustega toime tulla.

Vajadus vähendada suurt võlakoormat ja suurendada kollektiivse stabiliseerimise võimet Kriis tõi Millised vahendid aitavad uhise valu valitsemis- ja erasektori võlataseme järsu tõusu, mis on nüüd küll peatunud, aga võlatase püsib endiselt kõrge. Surve alla sattusid ka need riigid, kelle puudujäägi ja võla tase oli enne kriisi võrdlemisi madal, näiteks Hispaania või Iirimaa, sest tekkis mure finantssektori raskustest tulenevate eelarvekulude pärast ja nende riikide struktuurne eelarvepositsioon osutus halvemaks kui nominaalnäitajate põhjal eeldatud.

See näitas, et ELi eelarve-eeskirjad ei olnud toona piisavad ja et erasektori võlatrende on samuti tarvis tähelepanelikumalt jälgida. Lisaks näitas kriis liikmesriikidele kätte nende võimete piirid suurte vapustustega toimetulekul. Kriisi ajal aitasid vapustusi leevendada riikide eelarved ja eelkõige nende sotsiaalhoolekande süsteem, mis täitis automaatse stabilisaatori rolli.

Ent mitmes riigis oli eelarvepuhver paraku piiratud ja nende riikide võimalused pääseda finantsturule, et rahastada oma valitsemissektori võlga, olid ebakindlad, mis tähendas, et majanduslanguse pidurdamiseks nendest ei piisanud.

Sarnased artiklid

See on peamine põhjus, miks Nende riikide kollektiivseks rahaliseks abistamiseks võeti kasutusele mitmesugused uued vahendid. Need vahendid osutusid kriisi kõrghetkel väga väärtuslikuks ja neid oleks nüüd kasulik tugevdada või täiendada. Valitsemissektori kõrge võlataseme alandamiseks kulub aega, eelkõige siis, kui majandus elavneb vaid mõõdukalt ja inflatsioon püsib aeglane.

Kõrge võlatase tekitab mitmesuguseid probleeme. See piirab riikide suutlikkust võtta meetmeid, kui majandus peaks Millised vahendid aitavad uhise valu aeglustuma, või toetada avaliku sektori investeeringuid. See muudab riigid majanduslikult haavatavaks, eriti siis, kui jääb püsima vastastikune seos pankade ja nende koduriikide võlakohustuste refinantseerimise kulude vahel. Lisaks tekitab võlatasemete erinevus eriarvamusi selles, kuidas suhtuda euroala rahandusse tervikuna.

Tänu viimaste aastate jõupingutustele võib üldiselt täheldada selget suundumust rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamise poole, aga edusamme tuleb kogu euroalal siiski tingimata jätkata.

Kriisi tagajärjel suurenes järsult euroala riikide valitsemissektori võlg Valitsemissektori koguvõlg protsendina SKPst Allikas: Euroopa Komisjon ELi eelarve-eeskirju — stabiilsuse ja kasvu pakti — on aastate jooksul tugevdatud, et pöörata suuremat tähelepanu võlatasemele. Selleks et aegapidi edu saavutada, tuleb kõikidel valitsemistasanditel rakendada usaldusväärset eelarvepoliitikat ning tagada tugev ja püsiv majanduskasv.

Oluline on võtta arvesse, missugused majanduslikud ja riigieelarvealased meetmed antud riigile tema majandustsükli konkreetses etapis sobivad, aga samuti tuleb vaadelda olukorda kogu euroalal tervikuna.

Eelkõige on tähtis hoiduda protsüklilise eelarvepoliitika rakendamisest, st mitte kunstlikult hoogustada majanduskasvu siis, kui seda pole tarvis, või püsida majanduslanguses, kui olukord Esmaabi liigeste vigastuste eest vastupidist. Vajadus võtta arvesse tingimuste mitmekesisust on toonud kaasa üksikasjalikumad eeskirjad, milles võetakse arvesse rohkem eri asjaolusid.

Samal ajal antakse nendega teatav otsustamisõigus, sest eeskirju ei ole võimalik koostada nii, et need hõlmaksid kõiki olukordi. Komisjon on seda otsustamisõigust viimastel aastatel kasutanud ja Euroopa Liidu Nõukogu on tema soovitused heaks kiitnud. Komisjon on rohkem keskendunud ka euroala kui terviku eelarvepoliitikale. Vajadus suurendada majandus- ja rahaliidu juhtimise tõhusust ja läbipaistvust Majandus- ja rahaliidu struktuur rajaneb ühistel õiguspõhimõtetel.

Nende põhimõtete alusel on kindlaks määratud majandus- ja rahaliidu eesmärgid ja toimimisviis, eri institutsioonide ülesanded ja nende vaheline võimutasakaal, samuti tasakaal ELi ja riiklike võimutasandite vahel. Lisaks toimub nende alusel riikide majanduspoliitika koordineerimine ning on kehtestatud eelarve-eeskirjad, mida tuleb järgida, ja mehhanismid, mille abil hoida ära või korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust.

Samuti on nende alusel kindlaks määratud pangandusliidu korraldus.

Shutterstock Kõik peavalud pole migreenid. Kuid korduvate peavaludega peab minema arsti juurde kontrolli, sest vahel annavad need märku tõsisest haigusest. Valude kohta levib palju vastukäivaid arvamusi. Mis on müüt ja mis on tõde? Migreen võib olla pärastlõunal algav üle kogu pea leviv valu, mille vastu aitab tavaline valuvaigisti.

Seda struktuuri on järg-järgult kujundatud möödunud kolmekümne aasta jooksul. Ehkki suund oli selge, puudus algne ühtne üldine kava. Viimase viieteistkümne aasta kogemus on näidanud, et liiga sageli on ainult alanud kriis aidanud kujundada ühist teadlikkust ja poliitilist tahet, mida on tarvis, et asuda ühiselt tegutsema majandus- ja rahaliidu ülesehituse parandamiseks.

Majandus- ja rahaliidu väljakujundamine tuleb lõpule viia 4. Arutelu võimalike edasiste sammude kohta 5. Kokkuvõte 1.

See näitab ka, miks praegune olukord on selline, nagu ta on, ja miks meil on endiselt puudujääke. Üldine juhtimine on paranenud, aga sellest ei piisa euroala optimaalseks toimimiseks, paindlikuks reageerimiseks muutuvatele majandustingimustele ja majandusvapustustele ning osa elanikkonna umbusalduse hajutamiseks.

Esile võib tuua kolm peamist puudust. Esiteks ei ole majandus- ja rahaliidu juhtimine mitmes mõttes tasakaalus.

Rahapoliitikat reguleeritakse tsentraalselt euroala tasandil. See käib aga käsikäes detsentraliseeritud eelarve- ja valdkondliku poliitikaga, mis peegeldab peamiselt riikide olukorda ja eelistusi.

Kasutatavad vahendid kujutavad endast samuti vastandlikku kombinatsiooni: ühelt poolt on kehtestatud tugevad, vajalikud ehkki sageli liiga keerulised eelarve-eeskirjad, millega kaasnevad võimalikud sanktsioonid; teiselt poolt antakse ELi tasandil majanduspoliitika koordineerimise protsessi Euroopa poolaasta raames vaid leebeid majandusalaseid suuniseid.

Kreem anti-artriidi liigestest

Selline juhtimisstiil on liiga sageli pärssinud edusamme meile nii vajalike struktuurireformide elluviimisel ja investeeringute tegemisel. Rahapoliitika koormatakse üle vastutusega pehmendada ja tasakaalustada majanduses toimuvate muutuste mõju.

Selle tulemusena ei saa liikmesriigid, ettevõtted ja kodanikud majandus- ja rahaliidu eeliseid täielikult nautida. Teiseks on majandus- ja rahaliidu institutsiooniline struktuur mitmetasandiline ja kohmakas süsteem, mis tuleb muuta läbipaistvamaks ja vastutusvõimelisemaks. Selles süsteemis tasakaalustab ehkki mitte täiuslikult liidu institutsioone ja töömeetodeid aina suurenev hulk valitsustevahelisi asutusi ja tavasid, millest paljud moodustati või kujunesid välja kriisi ajal või järel.

Valu liigesed ei ole see joogid

Tulemuseks on mitmetahuline ja keerukas vastastikune vastutusalade jagamine. Samuti kajastab selline valitsemine asjaolu, et paljud uued eeskirjad või asutused koostati või loodi ajutiselt, sageli vastuseks hädaolukorrale. Kõige paremini illustreerib seda eurorühma, Euroopa Komisjoni ja Euroopa stabiilsusmehhanismi koostoimimine. Ehkki iga institutsioon ja asutus püüdleb suurema legitiimsuse ja vastutuse poole, on otsuste tegemine praktikas keeruline protsess, mida kritiseeritakse seetõttu, et see ei ole Folk-ravi liigeste valud arusaadav ja läbipaistev.

Eelkõige oleks oluline soodustada Euroopa Parlamendi kaasamist ja suurendada demokraatlikku vastutust euroala jaoks või nimel tehtud otsuste eest. Euroala juhtimine on keeruline Allikas: Euroopa Komisjon Kolmandaks ei ole euroala ühised huvid avalikes aruteludes ja poliitika kujundamises piisavalt hästi esindatud. Kui meil puudub ühine arusaam probleemidest või ühine tulevikunägemus, on euroalal raske kriisi pärandist üle saada ja tema edusammud ühiste probleemide lahendamiseks vajalike vahendite väljakujundamisel jäävad kesiseks.

Arutelu võimalike edasiste sammude kohta Euroala liikmesriigid moodustavad mitmekesise rühma. Kunagi ei saa olema ühtainust lähenemisviisi või lõplikku ühist arusaama sellest, kuidas kõige paremini edendada majandus- ja rahaliitu.

Siiski on kõigil ühine eesmärk tugevdada ühisraha ja üheskoos käsitleda ühist huvi pakkuvaid küsimusi, mis ulatuvad üle riigipiiride. Nüüd on meie ülesanne töötada ideede põhjal välja praktilised lahendused ja määrata kindlaks edasine tegevus, mis on pragmaatiline ja paindlik, kuid samas kõigi jaoks tulemuslik. Majandus- ja rahaliidu süvendamise juhtpõhimõtted Edasiste sammude kavandamisel tuleks järgida nelja põhimõtet.

Majandus- ja rahaliit ei ole eesmärk omaette. Suuremad stiimulid riskide vähendamiseks ja tingimuslik toetus peaksid käima käsikäes riskijagamismeetmetega, eelkõige finantssektoris, ja struktuurireformidega.

Tuleb säilitada ühtse turu terviklikkus. See on esmatähtis ka hästi toimiva ühisraha seisukohast. Aluslepingu kohaselt peaksid kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik, lõpuks euro kasutusele võtma.

Kodanikud tahavad teada, kes ja kuidas otsuseid teeb ning kuidas see nende elu mõjutab. Majandus- ja rahaliidu süvendamise juhtpõhimõtted Allikas: Euroopa Komisjon 4. Tegevuse järjestus Võttes arvesse seisukohtade erinevusi mõnes küsimuses, on kõigepealt oluline jõuda üldisele poliitilisele üksmeelele edasise tegevuse suhtes.

See ei ole seotud üksnes üldise lähenemisviisi kujundamisega, vaid ka mitmesuguste lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises perspektiivis astutavate sammude järjestusega.

Kuid tegemist ei ole üheainsa ainuvõimaliku reformiga. Pigem on need paljud meetmed, mida tuleb koos kaaluda ja rakendada. Seepärast ei kujuta selles dokumendis esitatud ideed endast majandus- ja rahaliidu tulevase ülesehituse tegevuskava. Käesolevas aruteludokumendis esitatakse mitmed sammud ja võimalused tugevama majandus- ja rahaliidu loomiseks Seega on käesolev dokument üleskutse Millised vahendid aitavad uhise valu ja sidusrühmadele arutada ja kokku leppida selles, millised elemendid on ühisraha edasiseks toetamiseks kõige olulisemad, kusjuures tuleb täielikult kasutada juba olemasolevaid institutsioone ja eeskirju.

Teatavad elemendid on hädavajalikud ja need tuleb rakendada kiiresti, et tagada vastupidav majandus- ja rahaliit. Mõnes valdkonnas on töö juba käimas või selle saab kiiresti ära teha, et võtta meetmeid hiljemalt Seejärel tuleb paljud muud elemendid rakendada Need esitatakse avatumas vormis ja nende kohta võib teha otsuse hiljem, kui algsed sammud on juba astutud.

Samuti on kindlaks määratud teatavate sammude astumiseks vajalikud eeltingimused. Olenemata iga sammu üksikasjadest on esmatähtis koostada selge tegevusjärjekorraga üldine kava.

valu liigestes, kui vibratsioon

Kui meie eesmärk on parandada euroala Millised vahendid aitavad uhise valu töökohtade ja majanduskasvu loomisel ning samas kaitsta ja tugevdada finantsturu stabiilsust, ei ole see, millises järjestuses võetakse edasisi meetmeid, eelkõige rahandusvaldkonnas, sugugi ükskõik.

See peaks järgima teatavat loogikat, et uued algatused ei tekitaks uut ebakindlust. Õige tasakaalu leidmiseks tuleb mõned meetmed koos kokku leppida varem, isegi kui nende tegelik rakendamine toimub hiljem. Võimalik tegevuskava on esitatud 1. Dokumendis esitatud võimalused hõlmaksid samme kolmes põhivaldkonnas: tõelise rahandusliidu loomise lõpuleviimine, integreerituma majandus- ja fiskaalliidu loomine ning demokraatliku vastutuse suurendamine ja euroala institutsioonide tugevdamine.

Tõeline rahandusliit — üheaegsed edusammud riski vähendamise ja riski jagamise vallas Integreeritud ja hästitoimiv finantssüsteem on tõhusa ja stabiilse majandus- ja rahaliidu jaoks esmatähtis. Tuginedes viimastel aastatel tehtud edusammudele, tuleb leida üksmeel edasistes sammudes. See hõlmab nii juba arutlusel olevaid küsimusi kui ka kokkuleppe saavutamist selles, milliseid lisameetmeid tuleb võtta Edusamme tuleb teha üheaegselt nii riski vähendamise kui ka riski jagamise vallas.

Millised küsimused tuleks kokku leppida Riskide vähendamine Riskide täiendava vähendamise meetmed tuleb seada prioriteediks. Esimese kiire sammuna esitas komisjon Samuti pani komisjon ette maksejõuetuse, restruktureerimise ja teise võimaluse andmisega seotud meetmed.

Need tuleb kiiresti rakendada. Euroopa viivislaenustrateegia võib aidata kõrvalda ühte kriisi kõige häirivamat järelmõju ja toetada riiklikke meetmeid asjaomastes riikides. Kui viivislaenudega seotud probleemi ei lahendata, jääb see jätkuvalt mõjutama euroala pangandussektori üldist toimimist ja on jätkuvalt rahandusliku ebakindluse võimalik allikas.

Nõukogu on võtnud kindla kohustuse leppida käesoleva aasta juuniks kokku kõikehõlmav strateegia, milles nähakse ette konkreetsed eesmärgid, ajakava ja seiremehhanism. Kuid vaja on tagada ka asjakohased vahendid ja praktiline rakendamine kohapeal. Strateegia peaks aitama vähendada olemasolevaid viivislaene ja hoidma ära uute teket.

Aju ei tembuta mitte ainult mälestustega, vaid aju suudab meid ka ilma põhjuseta murtsema ja hirmu tundma panna. Ja see omakorda suurendab valu.

Aju võib meie valusid ka leevendada. Näiteks kui me usume mõnda ravimeetodit, et see aitab, oleme postiivsed, siis valu ka väheneb. Kuigi teadlased on oma uuringutega tõestanud, et see meetod ei toimi, võib platsebo efekt valu ravida mõnede teadustööde kohaselt isegi tõhusamalt kui Liigeste kaivad taimed, mis on väga tugev valuvaigisti.

Kroonilise valu põdeja aju reageerib isemoodi ka teistele ärritustele, mitte ainult valule. Valukannataja võib tasapisi muutuda ülitundlikuks paljude asjade suhtes: tuuletõmbusele, mürale, eredale valgusele, jne.

Nii tekib nõiaring, kus närvisüsteem on pidevas ülepinges ja patsient on pidevalt väsinud. Kuidas kroonilist valu ravida saab? Kroonilise valuga patsient vajab arstipoolset selgitamist ja nõustamist. Patsient peab aru saama, mis temaga toimub, miks valu püsib ja kuidas ta end ise aidata saab.

Kindlasti ei piisa ühekordsest kohtumisest arstiga, vajalik oleks mitme taastusravi meeskonnaliikme ja patsiendi koostöö. Meeskonda kuuluvad ideaalses olukorras arst, füsioterapeutõde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeutkes kõik vastavalt vajadusele aitavad patsiendil valuga toime tulla ja seda vähendada ning mõjutada faktoreid, mis valu tekitavad või alal hoiavad.

Kroonilise valu käsitlus

Kroonilisele valule on vaja läheneda mitmekülgselt. Paikseteks teguriteks võivad olla halvasti istuvad hambaproteesid, metallid suus nt kuld ja nn hõbetäidiskeemiline ärritus, allergia hambaravis kasutatavate materjalide vastu, hambakivi ja täidiste teravad servad.

Week 3, continued

See tähendab ülitundlikkust hambaravis kasutatavate materjalide ka hambaproteesimaterjalidmetalli, toidu ja toidulisandite suhtes. Närivhäired ehk neuropaatiad — kas iseseisvad või mitme teguri põhjustatud. Teist tüüpi diabeet. See põhjustab närvihäireid. Sülg on naturaalne niisutus- ja kaariesevastane vahend. Teatud ravimid antidepressandid, vererõhku alandavad ravimid jm pärsivad selle nõristust.

Samas ei tohi unustada, et muutused süljenäärmete töös kaasnevad ka vanusega ning võib tekkida suukuivus. Vitamiini- ja mineraalainevaegus: eelkõige B-grupi vitamiinid, samuti raud ja tsink. Kui mao soolhape valgub tagasi, siis põhjustab see nii söögitoru kui ka suuõõne ärritust sümptomiteks nn ärrituskoha, muutused hammaste kõvakudedel. Ravimid ACE inhibiitorid. On üldlevinud arvamus, et meestel valutab pea vähem kui naistel. Kas see nõnda on, me lõplikult ei tea, kuna varem pöördusid mehed arsti poole harvem.

Rasedusaegsed peavalud olenevad trimestrist. Esimesel trimestril ei pruugi peavalud väheneda, küll aga teisel ja kolmandal, mis on seotud naissuguhormoonide taseme hüppelise tõusuga. Beebiootuse ajal hakkab naise keha rohkem toitaineid tahtma.

Kui naine ei ole enne rasedust jälginud oma toitumist ja vedelikutarbimist, tuleb seda nüüd tingimata teha. Hüpoglükeemia ehk liiga madal veresuhkrutase, napp veejoomine ja nälgus on peamised rasedusaegseid peavalusid provotseerivad tegurid.

Saada lugu

Siiski on üks peavaluliik, mida esineb valdavalt meestel — see on kobarpeavalu ehk tsükliline peavalu. Seda iseloomustab: varahommikune teke; valu silma ümber ja pisaravool; vedeliku eritumine ninast, justkui oleks vesine nohu.

Kobarpeavalu tüüpilisemad ravimid on glükokortrikoidhormoonid ja verapamiil, mis leevendavad ka südame rütmihäireid ja alandavad vererõhku.