Küll aga on täheldatud, et vanemas eas alanud depressioon kestab kauem ning patsiendid väljendavad vähem kurbust tunnetes. Kehvad ümbritsevad suhted Inimestena oleme me õnnelikud, kui tunneme ennast tahetuna, väärtustatuna, meil on lähedased suhted, meid peetakse armastusväärseks ja kuulume mõnda gruppi. Seetõttu võivad depressioonis inimesed tunda seletamatut ärevust ja ängi, pisarad võivad voolata, aga nutjal puudub selge arusaam selle põhjustest — kõneoskuse eelse perioodi rasketele elamustele pole siiani õnnestunud leida psühholoogilist vormi, mida sõnadega kirjeldada.

Vaimse tervise päev pühendub depressioonile Meelis Sütt, psühhoterapeut Ülemaailmne Vaimse Tervise Föderatsioon hakkas tähistama ülemaailmset vaimse tervise päeva Sellest ajast alates keskendutakse igal aastal Käesoleval aastal on päeva teemaks depressioon, millest on aastate jooksul kujunenud tähtsuselt teine töövõimetuse põhjus. Allpool räägib depressioonist lähemalt psühhoterapeut Meelis Sütt. Depressioon e kliiniline masendus on tänapäeval kahjuks ja õnneks tuntud mõiste.

Kahjuks tuntud, sest depressiooni kui meeleseisundit esineb Eesti Kulmad ja valulikud liigesed hulgas kahetsusväärselt paljudel. Õnneks tuntud, sest depressioonist teatakse juba küllaltki palju, et eristada seda pikemaajalisest pahatujust. Depressiooni puhul räägitakse bioloogilistest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest mõjuritest.

Vähem räägitakse depressioonist ehk masendusest Uhise valu depressioon hingelisest kriisist, mille juured võivad ulatuda reaktsioonist igapäeva elu ebaõnnestumistele kuni varase lapsepõlves kogetud ja siiani haiget tegevate hingehaavadeni, mis võivad olla Uhise valu depressioon iseloomu ja isiksuse osaks.

Using Neuroscience to Reverse the Course of Depression

Kuidas depressiooni ära tunda? Depressioonis inimeste meeleolu on alanenud, nad tunnevad end jõuetuna ka lihtsamate tegevuste Uhise valu depressioon ning ei suuda leida rõõmu varem rahuldust pakkunud tegevustest.

Pidevalt on tusane tuju, ärritutakse kergesti, igas asjas leitakse eelkõige midagi halvustamisväärset.

Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb Statistika näitab, et ligi 40 protsendil üle aastastel on depressioon, kuid vaid 10 protsenti neist saavad ravi.

Sõprade seltskond, kellega tavaliselt on hea meelt lahutada, tundub pigem tüütu ja pealesunnitud, igasuguse trenni tegemine paistab mõttetu. Puudub soov kodust ja võib-olla isegi teki alt ninagi välja pista. Rääkimata vähesest jaksust ja vastumeelsusest töö ning argielu toimetustega sekeldada.

Iseloomulik on üldine jõuetuse ja talumatu hingelise raskuse tunne. Igapäevaelus on depressioonis inimestel raske keskenduda, enesehinnang ja —usaldus on langenud. Masendunu võib ehmatusega märgata, et tavalised ja lihtsad tööülesanded, mille täitmine on varasemalt toimunud automaatselt, vajavad pingutust ja spetsiaalset tähelepanu. Isegi siis ei tule need hästi välja.

Uhise valu depressioon

Seda nii mehhaaniliste töövõtete kui suhtlemisolukordade puhul. Teiste süütuid naljatamisi võetakse isiklikult ning kahtlustatakse, et pilgatakse ennast.

Hea depressiooni test on ka Peaasi. Depressiooni põhjused Depressioonini viib mitmeid eri teid ja enamasti on taustal mitmete tegurite kombinatsioon. Depressiooni võivad põhjustada nii kehas toimuvad füüsilised protsessid, psühholoogilised tegurid kui ka sotsiaalne keskkond, milles inimene elab. Sellist holistilist vaatepunkti depressioonile nimetatakse biopsühhosotsiaalseks — põhjusteks on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis võivad omakorda olla ka vastastikmõjus.

Mõtted on hajevil, mälu häirunud. Ebameeldivaid kohmakuse ja saamatuse kogemusi koguneb tööl ja eraelus nõnda palju, et tekib ärevus ning hirm, et mis minuga lahti on?!

Väheneb või kaob huvi varasemate meelistegevuste suhtes ning isegi nendele mõtlemine võib meeleolu pigem kibedaks muuta, kui et lootust anda. Masenduses inimesed tunnevad end väheväärtuslike ja süüdlaslikena.

Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb

Mina pean pingutama, vaeva nägema ja ikka saavutan vähe või kaotan selle piskugi, mis kogemata mu ellu on tulnud. Mul läheb elus halvasti, küllap olen selles ise süüdi, sest olen kindlasti kuskil mingi vea teinud ja ebaõnn on selle eest karistuseks. Söögiisu võib dramaatiliselt kasvada või väheneda. Söömise või selle piiramisega rahuldatakse peale toitainete omastamise reguleerimise ka mitmeid psüühilisi ajendeid. Seksuaaliha võib mõnedel depressioonis inimestel olematuks alaneda.

Teistel jällegi varasemast intensiivsemaks ja sagedasemaks muutuda. Enesehävitus võib ilmneda hoolimatuses oma tervise suhtes või soovis ennast näiteks surmuks juua.

Ka pideval ülesöömisel võib olla taustaks meeldiva enesehävitamise soov, mis ilmneb enese kõiksuses lahustamise ihana. Isutus võib tunduda loomulikuna — tuntakse, et ei väärigi head ega kosutust. Mõnikord nauditakse enesevigastamisi. Otsitakse juhuslikke seksuaalsuhteid, milles eelistatakse kaitsmata vahekorda.

Uhise valu depressioon

Provotseeritakse riide ja enda hülgamist lähedaste, sõprade ning töökaaslaste poolt. Riskitakse meeleheitlikult mängurluses, liikluses või ekstreemsetes hobides.

Ollakse altid õnnetusjuhtumitele. Lähisuhte partneriteks valitakse vägivaldne või muidu üleolev ning alandav inimene. Suitsidaalsetest mõtetest ja katsetest teen juttu allpool.

Kroonilisest valust

Masenduse ja kaotuse seostest suhetes Kuigi depressioon, mida meditsiinis liigitatakse kergeks, mõõdukaks ja raskeks, on ühine nimetus eelkirjeldatud tundeseisunditele, kogevad inimesed depressiooni siiski väga individuaalselt. Võib öelda, et iga inimese subjektiivselt kogetav depressioon on kordumatu. Tõsi, depressiooni all kannatajatel on ühine see, et enamasti on depressioon seotud kaotusetunde ja enese vastu suunatud vägivaldsusega, mille teadvustamata põhjused võivad ulatuda varasesse lapsepõlve.

Uhise valu depressioon

Masenduse kogemise teevad isikupäraseks asjaolud, mis inimese elu jooksul on mõjutanud tema suutlikust kogetud kaotusi enese siseilma ja tundeelu osaks lõimida. Depressiivsed isiksuse jooned ulatuvad tavaliselt lapsepõlve esimestesse eluaastatesse.

Kui imiku ema või keegi teine esmane hooldaja pidevalt pole märganud imiku vajadusi ja kimbatusi, siis ei arene lapsena terviklikku minatunnet.

  • Они еще долго разговаривали на подобные темы, и наконец Хилвар заявил: - Я устал.
  • Jalgade reumatoidartriit
  • Совершенно верно, - ответил Джезерак.
  • AGAVO liigeste ravi

Terviklik minatunne, mis lihtsustatult öeldes ühendab inimese psüühilisi ja füüsilisi vajadusi ning võimeid, aitab muuhulgas adekvaatselt toime tulla pettumuse, kaotuse, viha, häbi, süütunnete ja teiste raskete tunnetega.

Hetkeks sattusid beebid vastastikususe puudumisest segadusse, kuid ennast kogununa püüdsid nad uuesti leida emaga silmsidet.

Uhise valu depressioon

Kui ka seekord ei õnnestunud leida emaga kontakti, siis mõnekümne sekundi pärast võis näha, kuidas lapse väljakujunenud mina lagunes, motoorika muutus kontrollimatuks ja nad hakkasid valulikult ning abitult nutma. Myllärniemi peab tõenäoliseks, et liiga sageli kordudes õpetab see kogemus lapsele järgmist: ära muuda end rahuldustpakkuvat vastastikust suhet otsides haavatavaks!

Depressioon

Ära otsi mõistvat pilku, ära oota, et keegi mõistaks sind, kui sul on raske! Sellisena tajutakse ennast ja enda võimalusi ka täiskasvanueas, eriti eluraskustesse sattumisel.

Uhise valu depressioon

Pigem võidakse abi- või vastastikuse läheduse vajadused pöörata endas ümber teiste aitamiseks, mis toob küll rõõmu, kuid jätab siiski enda tõelise mina üksildasse sisepagulusse varjule.

Kui hooldaja märkab lapse tundeid Uhise valu depressioon vajadusi ning aitab lapsel neid mõistvuse ja sobiva rahuldamise kaudu omaks võtta, siis areneb välja terviklik minatunne.

Täiskasvanueas kogetavad kaotuse ja ilmajäämise kriisid elavdavad varase lapseea psüühilisi traumasid.

Lugeja antidepressantidest: iga stressiolukord pole veel depressioon!

Seetõttu võivad depressioonis inimesed tunda seletamatut ärevust ja ängi, pisarad võivad voolata, aga nutjal puudub selge arusaam selle põhjustest — kõneoskuse eelse perioodi rasketele elamustele pole siiani õnnestunud leida psühholoogilist vormi, mida sõnadega kirjeldada.

Või psüühilised kaitsed blokeerivad ebameeldivaid mälestusi. Kaotus ja pettumus Meie areng isiksusena kasvamisel kulgeb läbi kriiside ja võib öelda, et iga saavutusega midagi ka kaotatakse. Kaotuste ja pettumustega toimetulekul täiskasvanueas on määrav lapsepõlves kogetud heakskiit, initsiatiivi tunnustamine, mittehakkamasaamise mõistmine, kurbuse- ja vihatunnete aktsepteerimine vanemate või teiste hooldajate poolt.

Töö ja majandusliku heaolu kaotamine on objektiivne sündmus, mida saab väljendada numbrites, aga iga inimese jaoks on nendel ilmajäämistel isiklik, rohkem või vähem traagiline tähendus.

Uhise valu depressioon

Ka nooruse, tervise, au ja kodumaa kaotamisel võib olla masendust soodustav tähendus. Järgnevat näidet võib võtta nii otse, kui tõlgendada metafoorina.

Kui laps võõrutatakse rinnast ja ta hakkab lusikaga sööma, siis enamasti kaasneb sellega Uhise valu depressioon rõõm ise tegutsemisest. Rääkimata maitseelamustest ja täiskõhu tundest tulenevast rahuldusest. Samas jäädakse ka ilma millestki olulisest — rinnast söömisega kaasnevast meeldivast kehalisest kontaktist emaga, sellest mõnusast silmast-silma teineteise vaatlemisest, mis loob kummalegi illusiooni võrratust üheks olemisest.

Sõltuvalt sellest, kuivõrd suudab ema ja omal moel ka isa märgata, mõista ja hoida lapse kaotusvalu, kimbatust ja kurbust, suudab laps võtta oma valdusesse need rasked tunded ning seeläbi nendega hakkama saada. Nii saab laps lõimida kaotuse oma hingeelu paratamatuks, aga loomulikuks osaks ning püüelda edasi uute rahuldusviiside leidmisele.

Sügavas depressioonis inimeste võime leinata on alanenud ja seetõttu järjepidevalt rünnatakse ja üritatakse tühistada sisimas vajalikku ja igatsusväärset sidet kaotatuga.

Siin saab välja tuua kurbuse ja depressiooni erinevuse. Melanhoolse masenduse puhul on inimestel veendumus, et kõik hea on ära olnud, kui üldse midagi head on olnud ja midagi uut head ega mäletamisväärset pole nende elus tulemas.

Ebameeldivaid tundeid nähakse seetõttu arusaamatute ja ebamugavatena ka nooruki- ja täiskasvanueas. Neid tundeid on raske käsitleda osana Uhise valu depressioon ja seetõttu üritatakse nendest vabaneda teistele projitseerimise, eitamise, vastupidiseks pööramise või muude psühholoogiliste kaitsete kaudu. Mõistvas ja kannatlikus suhtes saab tasapisi hakata omaks võtma seni võõraks või keelatuks peetud raskeid tundeid.

Mõnikord püütakse jõuetuse ja tühjuse tundest tulenevat hingevalu tuimestada narkootikumide tarvitamise, ülemääraste alkoholi koguste manustamise või liigse söömisega.

Kui lapsepõlves on kogetud hooletusse jätmist ja elementaarsete vajaduste mitte märkamist, võivad kergemadki pettumused valmistada inimesele talumatut frustratsiooni nii lapse- kui täiskasvanueas.

Ettevaatlikult võib viidata tülikatest tunnetest vabanemise soovi seosele enesetapuga. Kergemas Juhtmete tootlemine artroosi surmatakse mingid tunded või vajadused eneses.

Foto on illustratiivne Foto: Ester Vaitmaa "Mind ärritasid pisiasjad ja ma läksin nii kergesti endast välja, et ma sain ise ka aru, et see ei ole normaalne, aga midagi teha ka ei saanud ega osanud. Ma lihtsalt tundsin taltsutamatut raevu. Enda sees," kirjeldab depressiooni ja elu antidepressantidega üks Delfi naistekale pihtinud naine. Delfi lugeja sõnul pole depressioon ja antidepressandid miski, millest on kerge lahti saada. Depressiooniravis ei ole kindlasti midagi paha.

Raskemal juhul võetaksegi endalt elu. Mingil juhul ei tule sellest mõttearendusest järeldada, et vanemad oleksid süüdi järeltulijate meeleoluhäiretes või enesetappudes.

Vaimse tervise päev pühendub depressioonile

Igal lapsevanemal on oma arengulugu ja — põhjused. Psühhoteraapias võib märgata, et depressiivse inimese vanemad on teinud lapse heaks kõik, mida nad on suutnud ja osanud, aga ilmselt nad on olnud oma probleemidega nii kimpus, et pole olnud rohkemaks võimelised. Seda enam, et lapsed ei võta vanematelt kõike üks-ühele üle, vaid loovad endale vanematest ja kogemustest isikupärased representatsioonid, millel võib olla mõnikord vähe pistmist reaalsete inimeste ja olukordadega, kuid mille abil nad endid elus ja suhetes juhivad.

Laps pole ju võimeline ja ei peagi analüüsima vanemaid sügavuti. Kuid sageli siiski mingil viisil nad tajuvad vastuolulisust vanemates. Häbi, süütunne ja depressioon Kuigi depressioonis inimesed võivad kogeda põletavat ja halvavat häbi, pole masendus häbiasi. Depressioon ei ole nõrkuse tunnus.